Täna on õpperände teise nädala esimene päev. Pean vabandama, et pole kirjutanud, vabanduseks on see, et kiire on olnud.
18ndal veebruaril oli siis vara ärkamine, sest ma läksin Liisaga kella 6se bussi peale, et Tallinna lennujaama jõuda paar tundi varem kui lennuk läheb. Minul oli see ainukesena esimene lend, ma olin mega närvis ja kõik said muidugi aru ka :D Lootsin, et saan akna alla istuda, ja saingi. Kuigi mul oli istekoht vahekäigu juures, kuid mu kõrval olev reisija läks oma sõbranna juurde istuma, siis mina sain akna alla istuda. Õhkutõus, maandumine ja õhus pööramine olid kohutavad, mega imelik tunne oli sees, nagu hakkaks halb, aga samas polnud halb. Kõrvad läksid ka mitu korda lukku. Aga kõrgel õhus oli ikkagi mega ilus. Ilm oli selge ja päikseline. Kui maandusime, siis kõik läks ilusti, saime kõik oma pagasi päris ruttu kätte ja kohe nägime Berlink kirjaga ootamas üht naist, kes meid siis viis meie korterite juurde. Muidugi läksime vale ukse juurde, aga õnneks tuli üks naine Berlinkist, kes meid korteritesse juhatas.
16:30 oli meile planeeritud linnatuur, kus siis kõigepealt läksime Berlinki officesse, sealt kõndisime metroo peale, et minna vaatama Brandenburgi väravaid, küsiti ka kõigilt, et kas oleme esimest korda siin, kõik vastasid jaa, välja arvatud siis mina, ma käisin siin eelmise aasta detsembris nädala koos perega. Väravate ees tehti meist pilte, meid oli kolm gruppi, Eestist, Soomest ja Poolast. Igast grupist eraldi ja siis kõik koos ka veel. Siis liikusime Parlamendihoone juurde, kus tehti ka siis meist pilt. Peale seda kõndisime läbi pargi holokausti memoriaali juurde, meie giid ütles, et me kõnniksime läbi sellest ja mõtleksime, milliseid tunded tekkisid. Mina tundsin seal halba aurat, tekkis väike peavalu ja tundsin end eksinud ja segaduses. Giidiga rääkides saime teada, et selle autor tahtiski tekitada inimestele sama tunde nagu oli juutidel, eksinud ja segaduses tunde. Ning siis jalutasime viimase vaatamisväärsuse poole. Potsdamer Platzi juures oli siis osa Berliini müürist.
19ndal oli meil 9:30 tervitus offices, kus saime allkirjastada pabereid ja räägiti veidi Berliinist, et siin on erinevaid rahvuseid ja me peame olema avatud suhtumisega. Kell 15 pidime olema jälle tagasi offices, kuid kõik said aru, et me Liisaga peame minema oma salongi, aga hiljem tuli välja, et pidime kellegagi koos minema sinna salongi. Meie salong, kus me Liisaga töötame, on päris ilus, seal nad räägivad peamiselt saksa keeles muidugi, aga inglise keeles saame ka suheldud. Mõned kliendid ikkagi suhtlevad ka inglise keeles.
Järgmisel päeval oli siis meil esimene tööpäev, meie peame olema salongis 7-8 tundi päevas teisipäevast laupäevani ja teised siis 6 tundi päevas esmaspäevast reedeni (9sast 15ni), sest neil asuvad need salongid tunni kaugusel. Meie tööpäev algab kuskil 11st, vahepeal ka 10st ja alles kell 18 või siis 19 saame ära salongist. Meie ülesanded hetkel salongis on koristamine, kohvi/tee/vee/šampuse viimine kliendile, pea pesemine, lokkide tegemine ja juuste kuivatamine.
Vabal ajal käin poes süüa ostmas, jalutamas või niisama puhkan korteris, mõned käivad šoppamas ka, aga ma pole lihtsalt jõudnud. Pikk päev salongis väsitab ja õhtul ei jõuagi väga teha midagi.
Eile sai käidud Allied Museum´is, kus siis näidati poliitilist ajalugu ja sõjalisi kohustusi ja rolle Beriliinis aastatel 1945-1994. Meie grupist oli huvitatud ainult mina, Jakko ja Liisa, kuid Liisa ei tundnud end küige paremini, seega läksime sinna muuseumisse kahekesi.
Täna on siis aega tegeleda ka kodutöödega, mille eest saab siis erinevad ained arvestatud lõpuks.
